Ei ole mõistlik muuta patja väga pehmeks või kasutada rippuvat võrkpatja. Seda võib öelda vaid "mugava välimuse" poole püüdlemisena, kuid tegelikult hakkame igapäevases kasutuses tasapisi tähelepanu pöörama ratsionaalsusele ja teaduslikkusele.
Tooli pinna kõrguse sobitamine kõrgusega on väga oluline tegur, mida siin ei korrata. Jällegi räägin ainult istmepinna disainist, mis on seotud kontaktpinna rõhujaotusega.
Mis puudutab istmepinda, siis hea istmepind ei lase kontaktpinnale avaldatavat survet ühtlaselt jaotada, vaid jaotada seda mõistlikult!
Skeleti asend istumisasendis
alajäseme närv
istmikunärv
Neid kolme pilti kombineerides on selge, et sabaluu, istmikuluu ning tuhara- ja reietagused lihased on istmepinnaga kontaktis, et taluda gravitatsiooni, kuid reite taga on jaotunud suur hulk veresooni ja närve: istmikunärvi närv ja epidermaalne närv. Peamised veresooned on alajäsemete arterid. Neil on oma funktsioonid, nagu luude koormuse kandmine, lihaste pehmendamine, veresoonte toitumine, närvide tajumine ja ka nende survetaluvusvõime on erinev. Istuvas asendis peaks suurema osa inimkeha raskusest kandma peamiselt tugeva kandevõimega ischia ja seda ümbritsev rasvkude.
Istmepinna rõhu jaotuse pilvekaart
Liiga pehme ja õhus rippuv istmepind viib aga märkimisväärselt rõhu ühtlustumiseni, põhjustades pidevat survet reie alaosadele ja kõhukelmele, mis ei tohiks olla liigse surve all, surudes kokku tihedalt jaotunud närve ja mõjutades vereringet. "Reied on pärast pikka istumist ebamugavad" on samuti loomulik. Vältida tuleb näiteks väga pehmeid diivaneid ja kontoritoole, millel on paksud ja pehmed käsnpadjad.
Hea istmepinna kujundus ei peaks arvestama mitte ainult inimese tuharate kuju, hingavust ja mugavust, vaid arvestama ka skeletilihastele ja pehmetele kudedele avaldatava surve mõistliku jaotusega. Selle materjali valikul ei tohiks arvestada mitte ainult pehmust ja piisavat elastsust, vaid ka teatud pindpinevus, et vältida närvide lokaalset kokkusurumist.
